RANUME

Ühest naabrivõrgust ja saadud kogemustest


See võrk on tegutsenud juba 1999. aastast ehk ajast mil “megabitt” oli kallis ja naabrivõrgundus siinmail veel suht noor.

Alguses oli see võrk puhtalt “tänavavõrk” - võrgukaabel, trossile kinnitatult, jooksmas mööda puid ja põõsaid. Algselt paigaldatud kaabel oli kõige tavalisem jäik CAT5 kaabel ning võimaliku äikesekahjustuse vähendamiseks sai iga kaablijupi mõlemasse otsa APC ProtectNET CAT5 ülepingekaitse. Sedasi paigaldades on kaabli eluiga keskeltläbi 2 aastat, sest kaabli hõõrdumine okste jms. vastu lõhub selle väga kergesti. Niipalju ka teistele soovituseks, et plastikkattega tross on lihtsalt pesunöör ning ei kõlba antenni püstitamiseks ega ka kaabli riputamiseks. Häda on nimelt selles, et tegemist on tavalise terastrossiga ning plastiku riknemisel “mädaneb” tross õige kärmelt ning jäänustest saab lihtsalt lisaraskus võrgukaabli küljes.

Umbes aasta möödudes sain 3 2,4 GHz raadiosilda (Aironet BR2000) millest 2 läks kliendiseadmeteks ning 1 keskpunkti (kliendiseadmete kaugus keskpunktist ~1 km). Ühendus toimis hästi (max. kiirus 1,4 Mbit/s), aga pärast aastat kasutamist asendasin need 2 Mbit/s raadiosillad juba 11 Mbit/s seadmetega (Cisco AP342 ja PC-ruuterid). Raadiovõrguga paralleelselt laienes ka “kaablivõrk” ning see jõudis juba otsapidi ka naabertänavasse.

2001/2002.a. paigaldasin ühe AP ka valda (kaugus ~2 km), esialgu oli see Cisco BSE340, aga hiljem Cisco AP342. Üks lahendus olnuks paigaldada 2 raadiosilda, aga odavam oli see raadiolink teha ühe AP ja PC-ruuterisse paigaldatud raadiokaardiga.

Võrgu keskpunktis oleva AP külge ühendasin veel 600 m, 500 m ja 400 m raadiolingid (600 m raadiolingil puudub otsenähtavus ning 400 m raadiolingi otsenähtavus on osaliselt häiritud). Kuna selle 600 m kaugusel ühendatud kliendi läheduses oli veel huvilisi, siis sai proovitud sinna repeater reziimis Cisco AP342. See variant toimis kõigest paar kuud, mil ühenduse kvaliteet langes järsult. Selle põhjuseks peale otsenähtavuse puudumise (antenni suunale jääb üks suur kuusk ning veidike kaugemal on suuri puid hulgi) on arvatavasti ka asjaolu, et see ei ole ainuke ümbruskonnas 2,4 GHz sagedusalas toimiv võrk.

Edasine raadiovõrgu kasv saabus alles odavate (kliendi)seadmete laiema levikuga (Linksys WRT54G/WET11/WET54G). Linksys'i seadmetega tegelemisest saadud kogemusest väidan, et WET11 on parem kui WET54G, aga mürarikkas keskkonnas ei tööta neist kumbki tõrgeteta kuigi kaua ja UPS on hädavajalik (PS: see kehtib ka kõigi switch'ide kohta sõltumata tootjast - ilma UPS'ita jooksevad need lihtsalt kokku).
Kujunenud käitumiskava on lihtne - paned WET'i üles, kui jääb tööle, siis korras, aga kui pärast paari vahetamist ikka ei tööta, siis paned Cisco purgi. Ajapikku on pikemate (>600 m) ja otsenähtavuseta linkide tegemiseks tulnud paratamatult kasutada mitte Linksys'i seadmeid.
PS: Osa jamadest WET11'e ja WET54G'ga tuleneb ka sellest, et soft on lihtsalt kööbakas. Näiteks neil ei saa fikseerida raadioliidese edastuskiirust, fikseerid küll selle, aga APst vaatad, et raip käib ikka suvalise kiirusega tillat-töllat külge-maha...

2002. aastal vahetasin Internetiühenduse pakkujat ning kasutusele tuli veel üks 11 Mbit/s raadiolink ISP suunal. 2004. aasta kevadeks oli see variant, aga end ammendanud, sest üldiste 2,4 GHz hädade süvenemisel ei piisanud isegi Cisco WGB342'st selle raadiolingi talutava läbilaske saavutamiseks - nüüd on välisühendus 5 GHz sagedusala seadmetega (Proxim Tsunami MP.11a). Kuna senises ruuteri asukohas puudus otsenähtavus ISP'ga, vahetasin ka välisühenduse asukohta ning ruuteri enese ja ISP vastuvõtuseadmed viisin valda ning sildasin (selleks oli WET11) vallas oleva võrgu linnas oleva võrguga. Ühendus töötas ilusasti, aga miskipärast ei olnud enam võimalik “pingida” linnavõrgus olevate WRT54G taguseid arvuteid - ruutimine oli korras, aga ei midagi... Kahtlused Linksys'i funktsionaalsuses leidsid kinnitust pärast WET11 asendamist Cisco BR342'ga, sest “pingimine” hakkas tööle. Paistab sedamoodi, et WET11 sobib siiski vaid kliendiseadmeks...

2004. aasta kevadeni oli võrk ainult sellest teadjaile, aga pärast üleminekut Linux'i ruuterilt Netscreen NS-5GT'le võtsin kasutusele ka DHCP ning võrk on nüüd avatud möödujaile. “Omade” kiirusi ei piirata (*), aga “tundmatute tegelaste” kiirus on (summaarselt iga ruuteri kohta) 64 kbit/s - saab meili lugeda või natuke veebi näppida (a'la sotsiaalinternet), aga see on enam-vähem ka kõik.

Senine võrk on kujunenud vastavalt kasutajate lisandumisele ning sedasi jääb see ka edaspidi. Sellisest arengust tulenevalt on võrk väga hajutatud (vaata joonist) ning see omakorda on loonud olukorra, et võrgu piirkonda jääb järjest kasvav hulk muid 2,4 GHz võrke või muidu “häirijaid” samas sagedusalas. Olukorra leevendamiseks olen loobunud pikkade raadiolinke tegemisest ning selle asemel olen teinud kohalikke levialasid. Selliselt tehes on sageduste kasutus arvuliselt küll suurem, aga ühe kindla kanali koormus on madalam (saatja võimsust saab vähendada, sest kasutajad on lähemal ning kasutajaid on iga AP kohta ka vähem + igale saatjale saab valida ka antud kohas sobivaima sageduse). Seni on olnud sellest käitumisest kasu, aga mida aeg edasi, seda selgemalt avalduvad hädad “Cisco BR352 (1)” levialaga (see leviala on selle võrgu esimene leviala ning sinna ühenduvad seadmed asuvad üle terve linna). Olulisemaks hädade põhjuseks (otsenähtavuse puudumine on siin oluline lisafaktor) pean ma siiski seda, et 2,4 GHz sagedusala 11 (sõltuvalt seadmest ka 13) kanalit on suuremas osas juba hõivatud ning kuna ülekatteta on neist vaid 3 kanalit, siis häireid on tegelikult kõikides kanalites. Lihtsaim rakendatav vastumeede on seni olnud kanali vahetus, aga see jääb ikkagi ainult ajutiseks lahenduseks, sest lõpuks saabub päev mil müra tase tõuseb kõigil kanalitel selliseks, et selle leviala piires ei ole ühtegi kanalit, mis leviala piires pakuks kõigile kliendiseadmetele talutavat kvaliteeti.

Paratamatult tuleb olemasolevaid levialasid muutma hakata. Kas teha eraldi lingid kaugematele punktidele või vahetada hoopiski sagedusala (5 GHz) on veel lahtine. Võimalike variantide vaagimisel tuleb meeles pidada, et eraldi linkide tegemisel tuleb paratamatult paigaldada palju “kola” ühte kohta ning avaldub nähtus, et need seadmed hakkavad häirima teineteist (isegi saatjate seadistamisel ülekatteta kanalitele). Teatud tingimustel võib see häiring väga suureks kasvada ja kasu asemel toob selline muudatus ikkagi vaid kahju. Sagedusala vahetus 5 GHz peale aitaks (vähemasti esialgu) pääseda 2,4 GHz valitsevast mürafoonist, sest kellelgi teisel ei ole 5 GHz sagedusala seadmeid, aga 5 GHz sagedusala seadmetega on see väike probleem, et ei leidu naabrivõrgutajale sobivaid seadmeid – seadmete valik on piiratud ning seegi, mis saada, on kallis (~30K EEK kulutamine iga lingi jaoks ei tule kõne allagi!). Eks näis, mis edaspidi saama hakkab...

Juuni 2005.a.:
Niipaljut on muutunud, et 2,4 GHz'l olemine on veelgi halvenenud (Carrier Busy Test) ning vanamoodi enam ei saa sellest välisühendusest enam miski asja. Link linnast valda on praegu tehtud kahe Cisco BR500E raadiosillaga, aga link on pehmelt öeldes nadi (ping'i aeg on pidevalt ~200 ms ning ajuti ~1500 ms). Sagedust tuleb pidevalt valida ja muuta ning seda hoolimata, et lingi antennid on paigaldatud horisontaalpolarisatsioonis, mida tavapäraselt kasutatakse vähem ning peaks seega ka vähem mürane olema.

Juuli 2005.a.:
5 GHz link saabus! Vähemasti üks oluline link on 5 GHz peal ning olemine on märksa rõõmsam...

Aprill 2006.a.:
Vahepeal on usinasti "5 GHz"-tatud, aga kõik lingid ei ole veel 2,4 GHz pealt minema saanud. Isegi "metsas" on vertikaalse polarisatsiooniga 2,4 GHz umbes. Viisin paar linki horisontaalse polarisatsiooni peale üle ning vähemasti miskiks ajaks on olemine rahulik, aga eks neilgi tuleb 5 GHz peale minna.

Mai 2007.a.:
Valdavaks ongi saanud "5 GHz", kuigi kohapealsed levialad on endiselt 2,4 GHz (b/g).

Oktoober 2010.a.:
Sisenemine 802.11n imelisse maailma. Kuna see vajab toimimiseks head signaali ning uut riistvara, siis (esmane?) kasutus tuleb sel siiski vaid tuumikvõrgus.

Juuni 2012.a.:
Huvitav, kas 5 GHz hakkab ka umbe minema? Ajuti miskitel perioodidel on raadiovigade hulk väga suur. Raadiokanali vahetus või äärmisel juhul raadiolingi teise otsa raadioliidese vahetus (tundlikuma isendi vastu) on siiski siiani aidanud.
PS: Äike teeb vaikselt oma tööd ning piirkonniti on raadiod pea kõik miski paugu saanud. Seadmetel on ka LAN porte lennanud, aga siiani seadmed ise lõplikult kutud veel ei ole.
PS2: Imelikul kombel on 2,4 GHz osaliselt jälle pruugitavaks muutunud - üks pikk link on endiselt paigas ning kurtmist selle toimimise kohta pole enam ammu.

Loodetavasti on eeskuju nakkav ning neid naabrivõrke tuleb mujalegi järjest juurde.

Lisaks

skeem

Uitmõtteid (.txt - gen by conv_uit)
Internetti vaja...

Linke mujale

802.11
Mõisted ja selgitused
Raadiolingi kalkulaator nr. 1
Raadiolingi kalkulaator nr. 2
Raadiolingi kalkulaator nr. 3
Raadiolingi kalkulaator nr. 4
Raadiolingi kalkulaator nr. 5
Fresnel' tsooni arvutaja
NB: 0,6*1. Fresnel tsooni raadius on keeluala kus ei tohi olla otsenähtavusel takistusi (N: 50% takistus selles alas võrdub signaali võimsuse kaoga 6dB ehk 75% signaali võimsusest sumbub takistuse taha).
Vajalik masti kõrgus
dBi
Äike (viimased 24 tundi)
Äike (viimased 4 tundi)
Äikese radar
IP portidest
"Port numbers"
"Port Forward"
Netmasks
Network Calculator
IPCalc
Jutukest CISCO APdest
Jutukest ka WET11st
Broadcom 802.11ag.pdf
Required SNR of 802.11a

802.11a
WORP
Proxim Tsunami_MP.11a_range_calculation.xls
Proxim Tsunami MP.11a ver. 2.1 help
Proxim Tsunami MP.11a manual

Yks 802.11a PHY disain
An Introduction to Direct-Sequence Spread-Spectrum Communications
Wireless Networking and Security
Traadita naabri juurde
University Park Wireless Proposal

Radio Mobile
Terrain database for Radio Mobile
Radio Mobile links

Fedora-Kismet-HOWTO-v3

Wi-Fi extensions should breathe new life into 802.11a

Eesti Kaart - Natura
Eesti Kaart - Maa-amet
Eesti Kaart - LandSat7
Tallinn
Eesti kohanimed kaardil
Google Maps - Tallinn

Acid2

Valid HTML 4.01!