Raadiolink - see on imelihtne!

Kui internetti on soov ühendada metsas asuvat üksikut maja või mõnd kaugemat kanti ja kui telefonikaableid käepärast ei ole ega tule, siis peale raadio suurt teist valikut ei ole.
Kõigepealt tee väikesed arvutused (*), mis annavad ettekujutuse kas selline link on teoreetiliseltki võimalik ning kui sobival kaugusel on ISP'le ligipääs olemas, siis väga palju rohkem vaja olegi, kui:
1. suundantenni;
2. RF kaablit antenni ja seadme vahele (NB: Mida lühem seda parem.);
3. seadet, mis oskaks ISP seadmetega suhelda;
4. sõltuvalt ISPst, miskit sorti marsruuter, mis sind võrku ühendab.

Kui kõrgele on vaja antennid tõsta?

Kuldreegel: "Mida kõrgemal, seda parem."
Tegelikult on ka liigse kõrgusega omad hädad, aga erand kinnitab reeglit.

Kui tead raadiolingi teele jääva maastiku iseärasusi, siis antennide vajaliku kõrguse saad arvutada.
Fresnel'i ellipsoidi arvutaja - see arvutab nõutava kõrgusvahe takistuse kohal. Kui ühe (saatja) antenni kõrgus on fikseeritud ning vaja teada, et kui kõrgel  peab antenn paiknema vastuvõtja poolel, siis arvuta hoopis sellega.

NB: Otsenähtavus on A & O!

Otsenähtavus on iga (pikema) raadiolingi töötamise alus, sest sagedusalas 2 GHz levib laine sarnaselt valgusega - signaal sumbub ettejäävatesse takistustese ja ongi kõik. Kui segavat "metsa" ei saa kõrvaldada/langetada, siis on sul vaja leida miski kõrgem koht (rõdu, katus, korsten, ...) või hoopiski paigaldada mast. Ehk piisab ka 5-meetrisest torust katusele, aga üle 15 m kõrgust masti lihtsate vahenditega ikka üles ei punnita.
mastsuund ja omni mastisvenemasttalumastpost
Tõsisema masti saab tellida (39 meetrit ja 90000.- koos käibemaksuga (ilma paigalduseta, aga täiskomplekt transpordiga objektile)):
 mastmast2mast
Kui tahtmine suur on, siis saab ka ise teha:
üks isetehtud mast teine isetehtud mast kolmas mast

Hindadest ehk palju see kõik ikkagi maksab

NB: Miskid hinnad leiad viidatud linkidelt. Tegelikku hinda on suht keeruline öelda, sest hind on ju alati kokkuleppe küsimus.
Juhul, kui leiad odavat/kasutatud kraami ning paned selle ise üles, siis on kraamil mingisugune üks, "hea" hind.
Kui aga pead kogu "tarkuse" sisse ostma, siis see maksab hoopiski midagi muud...
...ja firmad küsivad sama asja eest ka suuresti erinevaid hindu - vaata ringi, ehk leiad endale soodsa pakkumise.

Kui aktiivseadmed ei sobi õue, siis on vaja neid natukegi kaitsta. Selleks sobib termokapp.
termokapi piltseadmekapi piltseadmekapi pilt
Vajaliku termokapi saab ka ise teha:
kapp3 kapp4

11 Mbit/s raadiosignaal vajab toimimiseks 15 dB marginaali, 54 Mbit/s ~30 dB ja madalamad kiirused saavad ka vähemaga läbi, aga vähemasti pikema lingi korral tuleks lähtuda "kirvereeglist":
* Pika raadiolingi (~10 km) kirvereegel:
1. RF kaabel (kogu fiider raadioseadme ja antenni vahel) olgu võimalikult lühike ja väikese sumbuvusega
(ütleme 4 dB juures);
2. Antenn olgu võimalikult suure dBi ehk suunateguriga (näiteks 24 dBi);
3. Raadioseame väljundvõimsus olgu reguleeritav (näiteks alates 1 mW);
Mõningad suundantennid:
24 dBi suundantenn;
16 dBi suundantenn;
11 dBi suundantenn;
Antennid Tehnoturg-T's;
suund ja omni mastissuund ja omni mastissuund ja seadmed mastissuund katusel
PS: Kui kohapeale vaja leviala teha, siis on vajad ka ringantenni (arvutused on samad, mis suundantennigi korral).

Mõningad ringantennid:
Omni 15 dBi antenn;
Omni 12 dBi antenn;
Omni 8 dBi antenn;
Antennid Tehnoturg-T's;
karp ja antenn mastiska karp ja antenn mastis
Arvatavasti vajad ka ülepingekaitset, sest vähegi kvaliteetsema raadioseadme hävimine on kurb sündmus.
Antenni ja aktiivseadme vahele on vaja ka ühenduskaablit ning selleks sobib 50 Ω RF kaabel.

Mõningad RF kaablid:
RF kaabel 15m;
RF kaabel 10m;
RF kaablid Tehnoturg-T's;

Aktiivseadmetest

Ei olegi suurt midagi soovitada, va. aparaatusel peab olema:
1. välise antenni külgeühendamise võimalus;
2. mingisugunegi hallatavus (www, ssh, telnet) ja väljundvõimsuse muutmise võimalus;
3. võime raadiolingi teise otsaga suhelda;

Müüja jutt on üks, aga töökindlus selgub ikkagi alles katsetades - minu kogemusi leiad siit.

ISP'le sobivatest punkt-punkt raadioseadmetest on mul kokkupuudet Wi-LAN'i seadmetega ning oma tööd on need hästi teinud.

Selgitusi arvutuste juurde

Raadiovastuvõtja toimimiseks teatud reziimis on vaja miskit kindlat minimaalset raadiosignaali tugevust. Üheks võimaluseks on lihtsalt seadmed käivitada ning proovida lingi toimimist, aga üldjuhul ei ole see kõikse mõistlikum tegevuskäik.
Signaali "moodustamisel" saatja poolel on oluliseks parameetriks saatja võimendus ("transmitter output power"). Kuna signaal keskkonnas levimisel sumbub, oleneb sellest parameeterist otseselt lingi tööulatus. Ainuüksi saatjast endast ei ole miskit kasu kui selle väljundisse ei ole ühendatud antenni. Arvutuste juures iseloomustab antenni antenni võimendustegur ("antenna gain"). Ka see parameeter on tähtis. Kui saatja ja antenni vahel on ka ühenduskaabel, siis tuleb arvestada selles tekkiva kaoga. Seda parameetrit nimetatakse kaabli sumbuvuseks ("cable loss"). Tegelikult läheb selle parameetri alla igasugu kadu saatja ja antenni vahel - kaabel, pistikud, üleminekud, summutid, .... Antennist väljuv signaal satub jällegi summutavasse keskkonda - atmosfääri. Sumbumist atmosfääris iseloomustab ingliskeelses maailmas termin "free space loss". Signaali edasisel levimisel jõuab see ehk ka lingi teise otsa ning seal ootab seda juba teine antenn (vastuvõtja), mis püüab signaali vastu võtta ja võimendada. Ka kaabel ja "sõbrad" on teel seda summutamas... Kui signaal jõuab lõpuks vastuvõtja sisendisse, siis on siin oluliseks parameetriks vastuvõtja tundlikkus ("receiver sensitivity") ehk signaali nivoo millest alates vastuv├Átja eristab kasuliku signaali mürast (alla selle nivoo on vastuvõtja jaoks kõik ainult müra).
Kui nüüd kõik need arvud kokku liita (PS: osa neid arve, nt sumbuvust väljendavad, on negatiivsed, ja lisaks on kõik suurused logaritmilised), siis saadki teada lingi marginaali ehk signaali-müra suhte (SNR - "signal to noise ratio") vastuvõtja sisendis. Kuna side on alati kahepoolne, siis on mõistlik teha sarnane arvutus ka teistpidi.
Edasi järgneb juba mõtisklus teemadel, et kas sellest on sinu lingi jaoks piisavalt või mitte (N: 11 Mbit/s vajab marginaali +15 dB). Ei tee halba, kui marginaal on veidi suurem kui minimaalselt vajalik, sest üks asi on arvutus, tegelik rakendus on midagi muud...


Linke

Kuremaa mehed soovitavad
Väike näide WiFi.ee lehel
Kaneti näide

Valid HTML 4.01!